Uudised

Aktiivsed projektid

Viimati uuendatud 31. oktoobril 2026

Töös

v3: täielik kvaliteeditagamise tööriistakomplekt

27. september 2026

Avalikustamine konverentsil DrupalCon Europe 2026

Peamised uued funktsioonid

• Testituum ühendati Sa11y omaga. Uus, ühiselt arendatud reeglistik lisab sisutestide põhireeglistikule arendajatestid, kontrastsuse kontrolli ja loetavuse hindamise.
• Mitme keele tugi
• Kohandatud kontrollide koostaja
• Armatuurlaua hooldustööriistad
• Saidi roomamise tööriist uute tulemuste lisamiseks.
• Võimaldab teatud testide puhul (kas see PDF on juurdepääsetav?) teatud rollide jaoks märguanded üle kogu saidi kõrvale jätta.
• Eraldatud konfiguratsioon: rollipõhine testimine ja aruannete vaated eraldi arendajatele ja sisuautoritele.

Ja võib-olla kõige tähtsam projekti tuleviku jaoks:

• Saime toetuse selle sponsoriorganisatsiooni käivitamiseks, et aidata olemasolevaid kasutajaid ja rahastada tööd tulevaste projektiideede kallal.

v2: märguannete kõrvalejätmine ja aruanded

2. märts 2023

Kaks aastat tagasi tutvustasime Editoria11y juurdepääsetavuse kontrollijat – Drupali valmislahendusena pakutavat saidipistikprogrammi, mis annab autoritele automaatselt kohest tagasisidet ja kasulikke näpunäiteid sisu parandamiseks.

Arvasime, et see täidab seni katmata vajaduse. Kõik olemasolevad valikud nõudsid kasulikuks saamiseks koolitust ja järjekindlat kasutamist ning kogemus oli näidanud, et tuhandete sisuautorite koolitamine ja jälgimine suures organisatsioonis ei ole probleemi lahendamiseks tõhus viis. Olime veendunud, et edu saavutamiseks peab programm olema väga automatiseeritud ning pakkuma levinud vigu tuvastades sisuautoritele viisakat „just õigel ajal antavat koolitust”.

See toimis.

Princetonis pööras see minu suhtluse suuna suures osas vastupidiseks. Platvormidel, kuhu see oli paigaldatud, läksime üle sellelt, et saatsime sisuautoritele korduvaid e-kirju palvega parandada alternatiivteksti, linke või pealkirju, sellele, et saime sisuautoritelt küsimusi, kuidas oma kirjutamist parandada, et seda nii palju ei märgistataks.

Mujal oli reaktsiooniks vaimustus:

Iseseisvate vihjete kirjutamine

v1 vihjete puhul kasutasime lähenemist „kokkuvõte ja üksikasjad”: probleemi lühike selgitus ja link täpsema teabe juurde.

See oli edasiminek võrreldes arendajatele kirjutatud tööriistadega: vihjed olid lühikesed ja selged. Küsimus, kuhu linkida, tekitas aga alati probleeme. Mitu riigiasutuste ja kõrgkoolide kasutajat pidas vajalikuks vihjeid muuta, et eemaldada lingid Princetoni dokumentatsioonile, mis tähendas neile lisatööd. Seepärast kirjutasime vaikevihjed ümber iseseisvateks, näidetega otse vihje sees.

Eristus punaste märguannete (kindlad probleemid) ja kollaste hoiatuste (võimalikud probleemid) vahel osutus segaseks ja kohati tüütuks.

Seepärast muutsime kollased hoiatused „käsitsi kontrollideks”, et nende tähendus oleks selgem, ja lisasime nupud, millega autorid saavad märguandeid kõrvale jätta. „Eiratud” märguanded on peidetud ainult sellele, kes nupule klõpsas; „OK-ks märgitud” märguanded on peidetud kõigile saidi toimetajatele. Saidi administraatorid saavad valida, kellel on õigus kumbagi teha.

Armatuurlaua loomine

Saidiomanikud kurtsid sageli, et tööriist leiab probleeme üle kogu saidi väga hästi, kuid kogu saiti hõlmavat aruannet polnud võimalik vaadata.

Ümberkirjutus lisab võimaluse sünkroonida leiud tagasi saidi andmebaasi. Saidiomanikud saavad nüüd sirvida leide lehe või probleemi kaupa ja vaadata üle, milliseid probleeme on eiratud või OK-ks märgitud – ning probleemi taastada, kui nad pole otsusega nõus!

v2 koodiülevaade arendajatele

V2 oli peaaegu täielik ümberkirjutus. Mõned uued funktsioonid:

• jQuery sõltuvuse eemaldamine võimaldab selle paigaldada rohkematele platvormidele ja kahekordistab jõudlust.
• Kontrollija saab nüüd seadistada vaatama lehe mitut sõltumatut osa (nt artikli sisu ja lehe jalust).
• Kontrollija saab nüüd testida elemente varju-DOM-is, mida kasutavad mitmesugused veebikomponendid ja JavaScripti teegid.
• Paljud uued parameetrid lihtsustavad platvormidega integreerimist. Näiteks saab teatud lehtedel teatud kasutajate jaoks kõik probleemid automaatselt eirata, kui nad ei vastuta selle lehe sisu eest, kuid võivad siiski soovida tulemusi vajaduse korral vaadata.
• Kontrollijaga on nüüd kaasas mitu põhiteemat ja parameetrid värvide kohandamiseks.
• Automaattestimine aitab vältida koodi regressioone.

A11yTalks 2024

11. juuni 2024

Drupal GovCon 2023

27. oktoober 2023

DrupalCamp NJ 2023

28. märts 2023

v1: reasisene abi

11. märts 2021

Hästi juurdepääsetava veebisisu loomine on keeruline ja algab tavaliselt suure hulga koolitustega.

Tuttavatest tavadest tuleb loobuda:

• Tabeleid ei tohiks kasutada võltstulpade loomiseks
• Jooksvat teksti ei tohiks joondada keskele ega rööpselt
• Tähenduse edastamisel ei tohiks toetuda ainult visuaalsele vormindusele (fondi paksus ja suurus), sest kasutajad võivad sisu kuulata või vaadata seda „lugejarežiimis”

Uusi tavasid tuleb soodustada:

• Piltidel peab olema kontekstis tähenduslik alternatiivtekst
• Lehtedel peab olema päris struktuur
• Linkidel peaks olema tähenduslik tekst

Mõned meie koolitused on kindlasti vajalikud seetõttu, et õpetame uusi mõisteid, kuid mingil hetkel tuleb küsida: kui suur osa uute oskuste vajadusest tuleneb sellest, et mõisted on uued, ja kui suur osa sellest, et kehtestame uusi ootusi, ilma et oma tööriistu uuendaksime? See, et miski on uus, ei tähenda, et see ei saaks olla intuitiivne.

Õppetunnid õigekirja ajaloost

1. etapp: süüdista autorit

Kirjapandud ajaloo algusest kuni 1980. aastate alguseni süüdistasime autorit, kui ta kirjutas sõna valesti. Vastutus õigekirja selgeksõppimise eest lasus autoril.

Kuidas sai inimene oma õigekirja parandada? See kõlab tuttavalt:

1. Ta käis koolitustel, juhendaja käe all või klassiruumis
2. Talle anti õppimiseks loendeid, juhiseid ja sõnaraamatuid, mille ajalugu ulatub savisse uuristatud muistsete kiilkirjaleksikonideni.

2. etapp: süüdista sõnaraamatut

Kuid 1980. aastatel midagi muutus: nimetagem seda „õigekirja 2. etapiks”. Populaarseimad tekstitöötlusprogrammid võtsid kasutusele õigekirjakontrolli.

Ja mis juhtus süüdistamismänguga? Peaaegu üleöö kandus süü tööriistale:

• Ei tea, kuidas sõna kirjutada? Paku midagi ja looda, et vaste leitakse. Kui ei leita, süüdista sõnaraamatut.
• Kasutad päris sõna, mille sõnaraamat märgistab, sest ei tunne seda? Pomise veidi ja otsusta, kas eirata allajoont või teha paremklõps ja lisada sõna sõnaraamatusse.

Kas õigekirjakontroll parandas kogu meie õigekirja? Kindlasti mitte. Kuid see aitas. Ja see nihutas suure osa koormast ja vastutusest autorilt masinale.

See polnud aga veel lõpp…

3. etapp: süüdista sisuloometööriista

Viimased aastad on toonud järgmise sammu: arvutid on hakanud sõnu meie eest kirjutama:

• Ennustusalgoritmid püüavad ära arvata järgmist sõna, järgmist fraasi, võib-olla isegi terve tekstisõnumi vastuse.
• Automaatvormindustööriistad püüavad muuta tärne, numbreid ja tähti loenditeks, lühikoode erimärkideks ja emojideks jne.
• Dikteerimistööriistad püüavad mõisteid ära tunda, et homonüümide vahel valida.

Ja keda süüdistatakse, kui see kõik nurja läheb? Tööriista!

Sotsiaalmeedia koondajad armastavad piinlikke „Ma ei mõelnud seda!” ekraanipilte.

Editoria11y on samm 2. etapi suunas

Oma koolitustel räägime palju testimisest ja tutvustame mitut päris head testimistööriista. Ükski neist ei suuda kõike tabada: selliste põhimõtete järgimist nagu „mõistete selgitamise vältimine värvi- või ruumiviidete kaudu” peab kontrollima inimene; tööriistad tabavad tavaliselt veidi alla poole saidi tegelikest probleemidest. Kuid toimetuslikus sisus tabavad tööriistad paljusid levinud vigu väga hästi.

Siiski on kolm probleemi:

1. Enamik neist on käsitsi kasutatavad tööriistad. Sisuloojat peab olema õpetatud neid kasutama, ta peab sisu kirjutades mäletama, et need on olemas, ja lõpetades meeles pidama need käivitada. Need kolm nõrka kohta töötavad üheskoos selle nimel, et suur osa (enamik?) sisust jääks kontrollimata.
2. Nad märgistavad liiga palju. Nad ei märgi ainult vigu, mille autor just tegi, vaid ka disaineri tehtud värviprobleeme, arendaja tehtud tehnilisi probleeme, teabe eesmärgil struktuurielemente jne. See tõstab koolituste latti: autorid ei pea mõistma ainult tööriista, neile tuleb ka õpetada eirama loendit valepositiivsetest tulemustest või täiesti tõelistest asjadest, mille parandamine ei ole nende ülesanne täna, just seda artiklit kirjutades.
3. Automaatsed tööriistad järgivad tavaliselt mudelit „kõigepealt saidi roomamine, siis armatuurlaua külastamine”. Jällegi eeldab see, et autorit on õpetatud armatuurlauda külastama ja ta peab seda meeles.

Nii asus Princeton looma midagi uut: veebisaidiga integreeritud automaatset kontrollijat, mis vaataks ainult levinud toimetuslikke vigu.

Automaatsus on… keeruline.

1. Automaatsed kontrollijad peavad olema vaoshoitud: kui nad on liiga pealetükkivad, segavad nad autorit ja ajavad ta närvi. Kui nad on liiga viisakad, võivad nad muutuda kergesti eiratavaks taustamüraks.
2. Automaatsetel kontrollijatel peab olema väga hea jõudlus: kui leht nende töötamise ajal väriseb või hakib, hakkavad autorid nende kohalolu pahaks panema ja lülitavad need välja.
3. Automaatsed kontrollijad vajavad algajasõbralikke vihjeid. Paljude autorite jaoks on see esimene kord, kui nad kuulevad märgendamisest, struktuurist ja sõnastusest, mis muudavad nende sisu juurdepääsetavamaks. Märguanded peavad olema lihtsas, mittetehnilises keeles ja sisaldama praktilisi nõuandeid sisu parandamiseks.

Seega alustasime nendele eesmärkidele lähima tööriistaga, mille leidsime: Sa11y, mis pärineb ülikoolist Toronto Metropolitan University. Võtsime selle testiarhitektuuri ja kasutajasõbraliku lähenemise (teabepaneel koos tööriistavihjetega) ning kulutasime pool aastat tööriista kohandamisele: panime testid alati automaatselt töötama, optimeerisime jõudlust, viimistlesime tööriistavihjeid ja lõime pika loendi seadistusvalikuid, millega arendaja saab selle kiiresti mis tahes platvormile kohandada.

Tänapäeval näeb see välja nii:

Kui autor on oma saidile sisse logitud, näitab Editoria11y lüliti igal lehel probleemide arvu ja tüüpi (läbitud, vaja käsitsi kontrolle, leitud tõenäolisi probleeme). Klõpsates saab kuvada reasisesed esiletõstud ja vihjed. Kui viga on uus, sest autor vaatab äsja muudetud lehte, avaneb paneel automaatselt.

2021. aasta märtsi seisuga tähendab see, et enam kui 400 Princetoni veebisaiti kontrollib automaatselt järgmist:

• Dokumendi hea liigendus
  • Vahele jäetud pealkirjatasemed
  • Tühjad pealkirjad
  • Väga pikad pealkirjad
  • Kahtlaselt lühikesed tsitaadiplokid, mis võivad tegelikult olla pealkirjad.
• Tekstialternatiivid
  • Alternatiivtekstita pildid
  • Pildid, mille alternatiivtekst on failinimi
  • Väga pika alternatiivtekstiga pildid
  • Alternatiivtekst, mis sisaldab üleliigset teksti nagu „pilt:” või „foto:”
  • Lingitud pildid, mille alternatiivtekst näib kirjeldavat pilti, mitte lingi sihtkohta
  • Manustatud visualiseeringud, mis vajavad tavaliselt tekstialternatiivi
• Tähenduslikud lingid
  • Tekstita lingid
  • Lingid, mille tekst on failinimi
  • Lingid, mille tekst on ainult üldine: „klõpsake siia”, „loe rohkem”, „laadi alla” jne.
  • Uues aknas avanevad lingid ilma välise lingi ikoonita
• Üldine kvaliteeditagamine
  • Kontroll, et tärnide, numbrite ja tähtede asemel kasutataks loendivormingut
  • SUURES KOGUSES SUURTÄHTEDEGA TEKST
  • Päisteta tabelid ja tabelid, kus tabelipäiste (<th>) asemel on dokumendipealkirjad („Pealkiri 3”)
  • Lingid PDF-idele ja muudele dokumentidele koos meeldetuletusega kontrollida allalaaditava faili juurdepääsetavust või pakkuda alternatiivset juurdepääsetavat vormingut
  • Manustatud videod koos meeldetuletusega lisada subtiitrid
  • Manustatud helifailid koos meeldetuletusega lisada transkript
  • Manustatud sotsiaalmeediapostitused koos meeldetuletusega lisada alt-elemendid

Oleme avaldanud JavaScripti teegi kogukonnale, loonud Drupali valmisintegratsiooni ja alustanud tööd WordPressi valmisintegratsiooniga.

3. etapi suunas: vaikimisi juurdepääsetav

Paljuski on Editoria11y ajutine lahendus. Enamik selle tabatud vigadest tekkis seetõttu, et seadsime sisuautoritele uusi ootusi („märgenda oma sisu hea struktuuriga”), kuid andsime neile tööriistad, mis soodustasid vastupidist.

Edasine tee on muuta juurdepääsetava sisu loomine lihtsamaks ja võimalikult automaatseks. Kuidas see täpselt välja näeb, pole veel selge, kuid tõenäoliselt hõlmab see näiteks järgmist:

• Saadaolevate valikute ümbermõtestamine. Näiteks: kui me muudkui ütleme kasutajatele, et nad ei rööpjoondaks veebis teksti, kas pole aeg saata nupp „rööpjoonda tekst” pensionile?
• Vaikevalikute ümbermõtestamine. Näiteks: enamiku sisuhaldussüsteemide vaiketabelil pole päiseid. Kasutaja peab ise teadma, et tuleb klõpsata „omadused” ja juurdepääsetavuse funktsioonid lisada; võib-olla on aeg see ümber pöörata?
• Ennustava vorminduse ja „töö käigus antavate vihjete” üle mõtisklemine. Kui kasutaja teeb terve rea paksuks, kas saame soovitada muuta see pealkirjaks? Kui kasutaja läheb pealkirja valima, kas saame ära arvata, milliseid pealkirjatasemeid ta võiks soovida, selle asemel et anda talle kuus valikut? Kas saame keeruliste mõistete jaoks pakkuda koolitust just õigel ajal?